Teatriliit

Väsinud aga rahulolevana torkasin meetri pikkuse ja paarikümne sentimeetri diameetriga joonisterulli otsapidi kilekotti. Uus tn.5, renoveerimisprojekt Teatriliidu tarbeks oli valmis saanud. See oli minu elus esimene iseseisvalt valminud suurem projekt. Loomulikult mind juhendati ja mul olid ülemused, kuid ikkagi oma. Tushijoonised olid vatmanil ja kalkal. Paber mõnes kohas ziletiga tehtud parandustest imeõhukeseks lõigatud-kraabitud. Hakkasin jala astuma oma keldriateljeest Karl Marxi (Sõle) ja Paldiski mnt nurgal Kultuurimälestiste Projekteerimise Instituudi I osakonna peakontori poole Laial tänaval poole, et töö üle anda. Ehkki mul oli töölaud KRPI Kooli tn. kontoris, tegin iseenesest mõistetavalt ka ületunde oma kodus, hiljem ateljees. Oli aasta 1983. Esimene tööaasta äsja ERKI lõpetanud arhitektina. Olin noor ambitsioonikas arhitekt, kes tahtis saada edukaks. Minu enesehinnangut upitasid ülespoole olulised märgid:  Kuku klubi pääs, Arhitektide Liidu liikmestaatus ning oma ateljee.

Teel vanalinna kontrollis minu käsi regulaarselt joonisterulli, et hajutada hirmu ja õudus tunnet, mis tekkis mõttest, et joonisterull võib  kaotsi minna või hävida. Kuudepikkune töö haihtub igaveseks, mingeid koopiaid polnud….